ÜRO pagulaste ülemvoliniku (UNHCR) 11. novembril avaldatud aruanne näitab, et kliimaga seotud katastroofide tõttu on viimase kümnendi jooksul maailmas ümber asunud ligikaudu 250 miljonit inimest.
UNHCRi veebisaidi andmetel avaldati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 30. konverentsi (COP30) ajal ametlikult ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ning 27 ekspertorganisatsiooni ja teadusasutuse koostööna valminud aruanne. Aruandes keskendutakse praktilistele lahendustele ja kutsutakse üles tugevdama erakorralisi meetmeid piirkondades, mis seda kõige enam vajavad.
Aruandest selgub, et kolm neljast põgenikust või konflikti{0}}ümberasustatud inimesest maailmas elab riikides, kus on kliimaga seotud katastroofide "kõrge või äärmuslik oht". Viimase kümnendi jooksul on äärmuslike ilmastikuga seotud-looduskatastroofide tõttu ümber asunud 250 miljonit inimest.
Raport näitab, et peaaegu kõik põgenikelaagrid maailmas seisavad praegu silmitsi "enneolematute kuumalaine ohtudega". Kolm-veerand Aafrika maast laguneb ning enam kui pooled põgenike ja ümberasustatud inimeste asualadest asuvad tugeva ökoloogilise stressiga piirkondades.
Aruandes juhitakse tähelepanu sellele, et see toob kaasa juurdepääsu toidule, veele ja sissetulekutele. Kliimamuutusest tingitud elatise kaotus sunnib inimesi ühinema relvastatud rühmitustega, mis süvendab konfliktide ja ümberasustamise nõiaringi.
Aruandes prognoositakse, et 2040. aastaks võib äärmuslike kliimakatastroofidega silmitsi seisvate riikide arv tõusta 3-lt 65-le; ja 2050. aastaks võivad maailma 15 kõige kuumemat põgenikelaagrit aastas oodata peaaegu 200 päeva ohtlikult kõrge temperatuuriga. Äärmusliku kuumuse ja kõrge õhuniiskuse kombinatsiooni tõttu muutuvad paljud põgenikelaagrid tõenäoliselt elamiskõlbmatuks.
UNHCR rõhutab, et vaatamata arvukatele väljakutsetele on lahendused siiski võimalikud. COP30 ajal kutsutakse kõiki osapooli üles võtma otsustavaid meetmeid, sealhulgas integreerima ümberasustatud isikuid ja neid vastuvõtvaid kogukondi kliima planeerimise ja otsustamise protsessidesse, suurendama investeeringuid kliimamuutustega kohanemisse ja vastupanuvõime suurendamisse ning tagama, et kliimafondidest saaksid tõesti kasu enim mõjutatud rühmad.
