President Donald Trump teatas 20. jaanuaril peetud avakõnes riikliku energiahädaolukorra plaanidest ja rõhutas, et tema administratsioon seab esikohale kodumaise fossiilkütuste tootmise. Kui riikliku energiahädaolukorra väljakuulutamine rakendub, annab see presidendile täiendavad täidesaatvad volitused, sealhulgas võimaluse peatada teatud keskkonnaeeskirjade jõustamine. See samm on äratanud laialdast tähelepanu ja poleemikat ning keskkonnaorganisatsioonid on mures, et sellel on pöördumatu mõju ökoloogilisele keskkonnale. Samas tervitas energiatööstus seda, uskudes, et see aitab stabiliseerida energiaturgu ja tagada riigi energiajulgeoleku.
Samal ajal allkirjastas Trump täitevmääruse, millega teatas, et USA astub taas välja kliimamuutustega tegelemisele suunatud Pariisi kokkuleppest.
2015. aastal jõuti ÜRO kliimamuutuste konverentsil Pariisi kokkuleppeni, millest sai oluline saavutus globaalses kliimamuutustele reageerimises. 2017. aasta juunis teatas USA toonane president Trump, et USA astub Pariisi kokkuleppest välja. 4. novembril 2020 astus USA ametlikult lepingust välja. Seda sammu on USA siseriiklikud ja rahvusvahelised kogukonnad laialdaselt kritiseerinud.
20. jaanuaril 2021 kirjutas Biden oma esimesel päeval presidendina alla korraldusele, millega teatas, et USA ühineb uuesti Pariisi kokkuleppega. Sama aasta 19. veebruaril ühines USA ametlikult uuesti Pariisi kokkuleppega.
Seistes silmitsi välismaailma erinevate häältega, hakkasid valitsusametnikud koostama konkreetseid rakendusplaane, et tagada keskkonnamõju minimeerimine, edendades samal ajal majandusarengut. Selleks on valitsusel kavas moodustada spetsiaalne töörühm, kes hindab kehtivaid keskkonnaregulatsioone ja teeb vastavaid muudatusi eeldusel, et energiatootmist ei mõjutata. Lisaks viiakse läbi rida avalikke arutelusid, et koguda arvamusi kõigilt osapooltelt ja püüda saavutada tasakaal poliitika kujundamisel. Selle protsessi käigus kutsutakse arutelus osalema keskkonnakaitse ja energeetika sidusrühmad ning tegema ühiselt ettepanekuid riigi energiastrateegia kohta.
President Trumpil on volitused kasutada erakorralisi volitusi tagamaks, et konkreetsed gaasi- ja söeküttel töötavad elektrijaamad jätkaksid tööd, eriti need rajatised, mis plaanitakse keskkonna- või majanduslikel põhjustel sulgeda. Mis puudutab konkreetseid järelmeetmeid, mida valitsus on võtnud vastuseks praegusele riiklikule energiahädaolukorrale, pole see veel selge. Kui aga selline otsus ametlikult välja kuulutatakse, võib see viidata sellele, et USA energiapoliitikas toimub suur muutus.
